Notarid: kinnisvaratehingute arv pöördus kolmandas kvartalis kasvule

Notarite Koja statistika kohaselt tehti tänavu kolmandas kvartalis kinnisvaratehinguid 2% võrra rohkem kui mullu samal ajal, mis tähendab, et kinnisvaraturul pikalt kestnud tehingute arvu langus hakkab lõppema. Kiiret kasvu näitab jätkuvalt kaugtõestamine videosilla vahendusel.

Kui möödunud aasta kolmandas kvartalis tehti üle Eesti 16 927 kinnisvaratehingut, siis sellel aastal oli samal ajal tehinguid 17 230. Üheksa kuu lõikes on kinnisvaratehingute hulk aga endiselt 3%-ga languses ehk kui mullu tehti üheksa kuu jooksul 49 937 kinnisvaratehingut, siis tänavu 48 551.

„Kinnisvaraturu mõningane elavnemine kolmandas kvartalis võib olla tingitud sellest, et ostu pikalt plaaninud inimesed on saanud langevate intresside valguses julgust tehing lõpuks ära teha. Laenuintressidele ennustatakse ka lähitulevikus langust ja laenumaksete suurenemist ei ole seega karta,“ sõnas Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson. „Samas oli valdavas osas Eestist tehingute arv siiski languses ning kasvasid üksnes Võru-, Rapla- ja Harjumaa,“ nentis ta.

Maakondade lõikes kasvas kolmanda kvartali aastases võrdluses kinnisvaratehingute arv Võrumaal 11%, Raplamaal 8%, Harjumaal 6% ja Ida-Virumaal 1%. Kinnisvaratehingute arvu langus oli suurim Hiiumaal, ulatudes 20% ja Jõgevamaal, kus langus oli 17%. Lääne-Virumaal langes kinnisvaratehingute arv 9%, Viljandimaal 8%, Järvamaal 6%, Läänemaal 5% ja Tartumaal 3%. Pärnu-, Saare- ja Valgamaal langes tehingute arv 2% ning Põlvamaal 1% võrra.

Notarite kõigi ametitoimingute ja teenuste maht on aastases võrdluses samuti veidi kasvanud, kuid tõus on poole võrra väiksem kui kinnisvaratehingute puhul ehk 1%. Kui mullu kolmandas kvartalis tegid notarid 70 157  ametitoimingut, siis tänavu oli neid 70 777. Toimingute või tehingute kaugtõestamine videosilla vahendusel on aga aastases võrdluses tunduvalt kasvanud ja kokku toimus tänavu kolmandas kvartalis 13 633 kaugtõestamist, mida on 19% võrra rohkem, kui mullu samal ajal.