Rahapesu tõkestamine

Notar kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi kohustatud isik

Notar kohaldab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud nõudeid, kui ta teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis on seotud:

kinnisvara, osade või aktsiate müügitehingute tõestamisega;
asutamistehingute tõestamisega;
raha või väärtpaberite hoiustamisega;
muu tehingu tõestamisega kui tekib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.

Notari juures mõne ülalnimetatud toimingu tegemisel tuleb arvestada, et lisaks tõestamisseaduses sätestatule järgitakse ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nõutud hoolsusmeetmeid. See tähendab, et notar peab lisaks:

tuvastama tegeliku kasusaaja ja aru saama kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist;
aru saama juhuti tehtavast tehingust või toimingust ja asjakohasel juhul koguma teavet tehingus kasutatud vara päritolu kohta;
hankima teavet asjaolu kohta, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik.

Hoolsusmeetmeid kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi ärisuhte loomisel, tehingute juhuti tegemisel üle 15 000 euro, varasemalt kogutud teabe kontrollimiseks või ajakohastamiseks või kui tehingu asjaolusid arvestades, tekib notaril rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.

Tegeliku kasusaaja kindlaks tegemine ja vara päritolu tuvastamine

Kui notar peab välja selgitama, kes on tehingus tegelik kasusaaja, siis teeb ta kindlaks inimese, kes omab mõju tehingu tegemise üle või kontrolli juriidilise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing tehakse (inglise keeles ultimate beneficial owner, UBO). Juriidilise isiku puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks inimest, kes omab või kontrollib juriidilist isikut otsese või kaudse osaluse kaudu ületades 25% hääle- või omandiõigusest. Seejuures arvestatakse ka osalusi esitajaaktsiates või muul kujul.

Tehingus kasutatava vara päritolu tuvastamiseks võib notar küsida tehingu osapoolelt teavet ja dokumente vara päritolu kohta.

Nii tegeliku kasusaaja kui tehingus kasutatava vara kohta esitatud teabe õigsuses veendumiseks kontrollib notar andmed üle usaldusväärsest ja sõltumatust allikast.

Kui notarile küsitud teavet ei esitata, võib notar rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt keelduda toimingu tegemisest.

Riikliku taustaga isik, tema pereliige ja lähedane kaastöötaja

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses on sätestatud, et notar peab tuvastama, kas tehingus osaleb „riikliku taustaga isik“, tema pereliige või inimene, keda peetakse seaduse alusel riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks. Seda tuvastatakse isikult saadud ütluste alusel.

Riikliku taustaga isikuks on inimene, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid. Selleks võib olla näiteks parlamendi liige või parlamenti kuuluva erakonna juhatuse liige, aga ka näiteks riigi osalusega äriühingu juhatuse liige.

Riikliku taustaga isiku pereliikmeks peetakse tema vanemaid, abikaasat või elukaaslast, last ja tema abikaasat või elukaaslast.

Riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks võib aga olla näiteks inimene, kelle kohta on teada, et temal ja riikliku taustaga isikul on lähedased ärisuhted. See tähendab, et nad võivad olla omanikud või tegelikud kasusaajad ühises äriühingus. Samuti võib lähedaseks kaastöötajaks olla inimene, kes on sellise äriühingu ainus kasusaav omanik, mis on teadaolevalt tegelikult asutatud riikliku taustaga isiku kasuks.

On hea meeles pidada, et kui notari juurde tuleb toimingut tegema mõni eelnimetatud isikutest, võib notar küsida täiendavaid selgitusi varade ja vahendite päritolu kohta, sest notari kohustus on rakendada meetmeid tuvastamaks isiku rikkuse ja nende rahaliste vahendite allikate päritolu, mida ärisuhtes või juhuti tehingute tegemisel kasutatakse.

Järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete täitmise üle

Notarite Koda teostab järelevalvet notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Selleks antakse siduvaid juhendeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete ja protseduurireeglite täitmiseks ja kontrollitakse nende järgimist.

Rahapesust ja terrorismi rahastamisest

Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara muundamine või üleandmine ning selle omandamine, valdamine või kasutamine. Rahapesu ei ole reeglina vaid ühe riigi piirides toimuv kuritegevus. Rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. Rahapesuga püüavad kurjategijad varjata oma ebaseadusliku tegevuse tagajärjel saadud tulude päritolu, mis tähendab, et rahapesule eelneb alati kuritegu, millest kurjategija tulu saab (näiteks uimastikuritegu, korruptsioon, kelmus, maksukuriteod). Rahapesus osaleva isiku peamine eesmärk on kaotada ära seos kuriteo ja sellest saadud tulu vahel, millega jätta muljet, et tegemist on seaduslikku päritolu rahaga. Kuriteoks loetakse ka rahapesus osaleva isiku teadlikku abistamist.

Terrorismi rahastamine ja toetamine on ükskõik milline tegu, millest terroristlikud ühendused, terrorist või tema lähedased saavad tulu või toetust. See võib olla nii kuritegu kuid ka tegu, mis iseenesest ei ole kuritegu, kuid toetab terroristlikku tegevust. Näiteks loetakse terrorismi rahastamiseks ka terroristliku organisatsiooni liikme lähedaste toetamist igapäevaelu kulutuste katmisel või pereliikmele toidu või ravimite ostmisel.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonist

Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis jõustus esimene rahapesu tõkestamise valdkonda reguleeriv õigusakt 1995. aastal, milleks oli krediidiasutuste seadus. Nimetatud seaduses sisustati esmakordselt rahapesu mõiste.

Rahapesu tõkestamise seaduse esimene redaktsioon jõustus 1999. aastal, reguleerides peamiselt krediidi- ja finantseerimisasutuste tegevust rahapesu tõkestamisel ning määrates rahapesu andmebüroo ülesanded ja õigused.

Järgnevatel aastatel on toimunud olulised muudatused rahapesust kui kuriteost arusaamisel, selle seotusest terrorismi rahastamisega ning nende tõkestamisest. See on toonud kaasa mitmed muudatused rahvusvahelistes standardites ja nii Euroopa Liidu kui Eesti õiguses. Oluliseks on hakatud pidama riskide hindamist, et suunata rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel tähelepanu sinna, kus seda riskihinnangu järgi kõige rohkem vaja oleks.

Tagamaks, et kõik riigid rakendaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel rahvusvaheliselt heaks kiidetud standardeid ja regulatsioone viivad FATF (Financial Action Task Force), IMF (International Monetary Fund) ja MONEYVAL (Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism) regulaarselt läbi riikide hindamisi.

Kasulikud lingid

Teate esitamine Rahapesu Andmebüroole

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

Rahvusvahelise sanktsiooni seadus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, 20. mai 2015, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (AMLD IV)

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/843, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (AMLD V)

Euroopa Nõukogu konventsioon rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (Varssavi konventsioon) (HTM)

FATF´i rahvusvahelised rahapesu ja terrorismi rahastamise standardid (2012) (HTML)

Rahapesu Andmebüroo juhendid

Juhendid

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud protseduurireeglid ja sisekontrolli eeskiri (DOCX)

Lisa 1. Füüsilise isiku ankeet (PDF)