Õiguskomisjon: notariteenus peab säilima üle Eesti
Esmaspäeval kohtusid Notarite Koja esindajad Riigikogu õiguskomisjoniga, et väljendada muret notaritasude eelnõu venimise osas. Õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi ütles pärast kohtumist, et komisjon on valmis eelnõu toetama.
Notarite Koja esimees Merle-Saar Johanson tõdes kohtumisel, et viis kuud valitsuse laual seisnud eelnõu ei ole seotud ainult notarite endiga, vaid laiemalt Eesti õiguskeskkonna toimimisega. «Notariteenust vajatakse üle Eesti ja stabiilselt, kuid me ei suuda lähiajal ilma muudatusteta seda enam pakkuda,» rõhutas ta. «Praegu juba ei kandideeri keegi väikelinna vabadele notarikohtadele, näiteks polnud Jõhvisse esialgu ühtegi soovijat, Pärnusse ainult üks. Samas kandideeris Tallinna kohale hiljuti üheksa notarit, kellest üle poolte olid ametisolevad maanotarid,» selgitas ta komisjonile.
Kohtumisel tõstatati ka notarite käibeerinevuse küsimus – miks peaks notaritasusid tõstma, kui osadel Tallinna ja Tartu notaritel on hetkel oma ametivendadest oluliselt suuremad käibed? Saar-Johansoni sõnul ei taotle notarid tasude tõstmist selleks, et tippe toetada, vaid selleks, et põhi ei murduks. «Eelnõu keskendub toimingutele, mida tehakse alla omahinna, sest need mõjutavad väiksema käibega büroosid kõige enam. Kui soovime notariteenust igas maakonnas, peab süsteem võimaldama büroodel toime tulla ka seal, kus kinnisvarahinnad on madalamad,» rääkis ta. Ta lisas, et maanotaritel on palju sotsiaalset olulist tööd, aga pole tasuvat tööd. «Vajadus teenuse järele on maapiirkondades püsinud stabiilsena, keskmiselt teevad notarid väljaspool Tallinna ja Tartut 2500 toimingut aastas,» sõnas ta.
Õiguskomisjoni liikmed uurisid kohtumisel veel, et kas tasud võiks olla hoopis turupõhised. Saaremaa notari Katrin Sepa sõnul oleks sellisel juhul inimeste jaoks kulud hoopis suuremad. «Notaritasud tehti vabaks näiteks Hollandis, kus läksid tasud oluliselt kallimaks ja võrdsustusid advokaatide tunnihinnaga,» rääkis ta. Õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi sõnas pärast kohtumist, et komisjon mõistab notarite piirkondliku jätkusuutlikkuse muret. «Saame aru, et tasude tõus pole kunagi inimesele meeldiv, aga samas on notarite kättesaadavuse säilitamine oluline ka mujal kui ainult Tallinnas ja Tartus,» ütles ta. «Õiguskomisjon on valmis eelnõu toetama.»
Õiguskomisjon edastab pärast kohtumist info fraktsioonidele, kus jätkub edasine arutelu.
Eestis tegutseb 87 notarit. Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida rahastavad notarid ning mille tegevuse üle teostab järelevalvet Justiits- ja Digiministeerium.