Notarite Koja esimees aastakoosolekul: notarid vähendavad bürokraatiat ja riigi kulutusi, aga sellest peavad ka poliitikud aru saama
Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson rõhutas 21. märtsil toimunud notarite aastakoosolekul, et tugev notariaat on seni olnud riigile oluline partner avaliku sektori kulutuste vähendamisel ja saab seda olla ka edaspidi. Tänavuste eesmärkidena seati notaritasude ajakohastamine, teenuse kvaliteedi tõstmine ning rahapesu tõkestamise meetmete tõhustamine.
Saar-Johanson tõdes, et suur osa notari igapäevatööst toimub varjus ja inimestele on sellest näha vaid jäämäe tipp. Samas on notari töö mõistmiseks tarvis ette kujutada vaid järgmist olukorda: mis saaks siis, kui notareid enam Eestis ei oleks ja inimesed peaksid tegema olulisi varalisi lepinguid omal käel või advokaatide abil?
“Tõestamata lepingud päädiksid hilisemate vaidluste ja kohtute ülekoormusega, mis on riigi jaoks märgatav kulu. Inimesed peaksid kasutama ka kinnisvaratehingute ja pärimistoimingute puhul advokaate, kelle tasu kujundab juba turuhind. Samuti läheksid riigi kätte mitmed olulised registrid, mille eest vastutavad praegu notarid oma kuludega,” kirjeldas Saar-Johanson.
“Notariteenus on seega üks olulisemaid vahendeid, mis aitab riigil bürokraatiat ja kulutusi vähendada ning mis tagab inimestele madalad õiguskulud. Sellest peavad aga ka poliitikud aru saama,” lisas ta.
Notarite Koja esimene prioriteet on 2025. aastal notaritasude ajakohastamine. Praegu seisab valitsuses viiendat kuud notari tasu seaduse muutmise eelnõu, mis tagaks notariteenuse jätkusuutlikkuse ja lahendaks aina kasvava mure notarite piirkondliku kättesaadavuse osas.
“Tehinguväärtusest sõltuvad tasud, millest notar maksab kinni teisi sotsiaalselt olulisi teenuseid, pole tõusnud 1996. aastast. Eriti mõjutab see notareid väikelinnades, kus kinnisvara hind on madal ja tasu seevõrra oluliselt väiksem. Notari amet pole kõrgharitud noorele enam atraktiivne ja eriti keeruline saab olema notarikohtade täitmine lähiaastatel, mil paljudel notaritel jõuab kätte pensioniaeg,“ kirjeldas Saar-Johanson.
Eelnõu sisaldab veel lahendusi, mis vähendaks inimeste jaoks kulusid ja lihtsustaks asjaajamist. Näiteks kaoks kaugtõestamise tasu, soodsamaks muutuks kinnisvaralaenude refinantseerimine ja notarid saaksid kasutusele võtta juba valmis volikirjade registri.
Tagasiside tõstab notariteenuse kvaliteeti
Merle Saar-Johansoni sõnul on notari ülesanne pakkuda inimesele elu tähtsaimate varaliste otsuste puhul tuge ja selgust ning sellest lähtuvalt on tänavu eesmärk ka notariteenuse kvaliteeti tõsta. Näiteks avas Notarite Koda äsja pärimisveebi, mis koondab pärimise ja pärandamise teemal kogu olulise teabe lihtsas keeles ühte kohta. Samuti käivitati sel aastal tagasisidesüsteem, et klientide vajadusi veelgi paremini mõista.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on notarid vältimatu osa turvalisest Eesti õigusriigist ja notarite digilahendused on inimeste elu oluliselt lihtsamaks teinud. “Näiteks kaugtõestamine on säästnud tuhandeid sõidukilomeetreid ja hoidnud palju aega kokku. Minu poliitiline eesmärk on tagada hea notariteenus üle Eesti," ütles ta.
Kolmandaks prioriteediks on rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmete tõhus kohaldamine, et võidelda varimajandusega ja panustada riigi julgeolekusse.
Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker sõnas aastakoosolekul, et Eesti majanduse puhtana hoidmisel on notaritele usaldatud oluline roll. “Näeme järjest enam, et kuritegelikust tegevusest saadud vara integreeritakse kinnisvarasse ja samuti kasutatakse Eestis asutatud ettevõtteid vara varjamisel,” ütles ta. “Mul on hea meel näha, et Notarite Koda võtab rahapesu tõkestamist prioriteedina ja soovib rakendada tõhusamat riskipõhist järelevalvet.”