Notar: ilma notarita jookseksid kohtud umbe ja õigusteenus maksaks inimestele kordades rohkem
12. märtsil eetris olnud «Telehommiku» saates oli külas Saaremaa notar Katrin Sepp, kelle sõnul on notariteenus muutunud ühiskonnas nii iseenesest mõistetavaks, et paljud inimesed ei teadvusta endale, mis oleks notarite kadumise tagajärjed. Risk selleks on olemas, kuna väiksemate linnade notarite töö pole enam tasuv.
Sepa sõnul ei ole asi selles, et väljaspool Tallinnat ja Tartut tegutsevatele notaritele ei jaguks tehinguid – tööd on, kuid notarite käibed erinevad piirkonniti mitmekordselt. See on viinud omakorda järelkasvu probleemini ja meediast on läbi käinud, et mõne aasta pärast lähevad paljud notarid väiksemates linnades pensionile, kuid noored ei soovi enam Tallinnast ja Tartust väljapoole madalate tasude tõttu notarikohale kandideerida.
Sepp selgitas, et peamine põhjus peitub seadusega määratud notaritasude süsteemis, kus näiteks kinnisvaratehingute puhul sõltub notaritasu kinnisvara väärtusest. «Kui tehinguväärtus on madal, nagu maapiirkondades tavaks, siis on ka notaritasu selle eest väike,» ütles ta. Kinnisvaratehingutest saadavate tasudega finantseerivad notarid omakorda teisi sotsiaalselt olulisi teenuseid, mida pakutakse alla omahinna nagu näiteks pärimisasjadega tegelemine.
Mure leevendamiseks on Justiits- ja Digiministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis tõstaks nii fikseeritud notaritasusid kui ka just madalama väärtusega kinnisvaratehingu tasusid. «Kes ikka tahaks teenuse eest rohkem maksta, aga kui vaadata tasusid, siis soodsama kinnisvara puhul kerkib tasu 20–60 eurot ning kui tehingus on mitu osapoolt, jaotub see kulu veelgi rohkem,» rahustas Sepp. «Keskmine inimene ei puutu notariga tihti kokku – võib-olla korra elus ostab korteri, korra teeb testamendi ja ajab pärimisasju.»
Saates loeti ette ka mõned kriitilised internetikommentaarid, millele Katrin Sepp vastas. Üks kommenteerija väljendas pahameelt, et notarite tasusid soovitakse tõsta, samas kui riik ei muretse piisavalt laste, inimeste ja maksumaksjate pärast.
Sepp selgitas, et notarid ei ole riigiametnikud, vaid ettevõtjad, kes ei saa riigilt palka ega toetusi. Tema sõnul jääb ka tihtilugu märkamatuks, et läbi notarite tegevuse hoitakse tegelikult õiguskulud inimeste ja maksumaksjate jaoks võimalikult soodsad.
«Notarite süsteem on üles ehitatud nii, et see hoiab tehingukulud madalad. Kui notareid ei oleks, peaksid inimesed pöörduma advokaatide poole, kelle tunnitasud kujundab turuhind ja need algavad vähemalt 150 eurost,» rõhutas ta. «Testamendi saab hetkel ära teha 40 euroga, notari puudumisel oleks hind aga mitmekordne.»
Sepa sõnul jookseksid sellisel juhul ka kohtud umbe, sest tõestamata või omal käel tehtud lepingud tooksid hiljem rohkelt vaidlusi. Samuti hoiavad notarid ise üleval erinevaid olulisi registreid, mis vastasel juhul läheksid riigi kätesse. «Registrid nagu pärimisregister või abieluvararegister, mida notarid omast rahast üleval peavad, oleks siis riigi ehk maksumaksja üleval pidada,» rääkis ta.
Teine kommenteerija kahtles notarite töö väärtuses, väites, et nende rolli tähtsust on liialdatud ja sisuliselt istuvad nad sadulaid laiaks.
Sepp tõdes, et notarite loodav väärtus jääb sageli nähtamatuks just seetõttu, et palju tööd toimub taustal. «Kui inimene helistab notaribüroosse ja paneb tehinguaja ülejärgmiseks päevaks kirja, algab meie töö kohe: kontrollime, kas vara on ühis- või lahusvara, kas sellel on laenukohustusi ja kas tehingus veel osapooli, kes peaks kohal olema. Ise sellises rägastikus orienteeruda ja siis veel leping koostada, see oleks päris keeruline tavainimese jaoks,» kirjeldas ta.
Samuti tõi Sepp välja, et notar kaitseb tehingutes nõrgemat poolt – palju on olukordi, kus näiteks üritatakse ära kasutada eakaid. «Kui helistab büroosse kellegi laps ja ütleb, et minu ema või vanavanema tahab korterit ära kinkida ja meil endal kinkijaga kontakti pole olnud, siis oleme kohe tähelepanelikud. Mul on aastas 5-6 juhtumit, kus pidin tehingu tõestamata jätma, sest inimene ei saanudki aru, mida ta sinna büroosse tegema toodi,» lõpetas ta.
Loe artiklit ja vaata saadet veebilehelt TELEHOMMIK ⟩ Notar: ilma notarita jookseksid kohtud umbe ja õigusteenus maksaks inimestele kordades rohkem