Teabekeskus / Notarite Koja aktid / Notarite Koja vahekohtu reglement

Notarite Koja vahekohtu reglement

Notarite Koja vahekohtu reglement.doc
Vahekohtu reglemendi lisa (maksed).doc

Vastu võetud Notarite Koja 18.12.2009
erakorralise üldkoosoleku otsusega


NOTARITE KOJA VAHEKOHTU REGLEMENT

I Osa
Üldsätted

§ 1 Notarite Koja vahekohtu õiguslik seisund

(1) Notarite Koja vahekohus (edaspidi vahekohus) on alaliselt tegutsev vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis lähtub oma tegevuses Notariaadiseadusest, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku XIV osast ning käesolevast reglemendist.

(2) Vahekohus tegutseb Notarite Koja juures. Käesolevas reglemendis nimetatud juhtudel võib vahekohtu koosseis vaidlusi lahendada poolte poolt määratud asukohas.

§ 2 Kompetents ja keel

(1) Vahekohus lahendab kõiki vaidlusi, mille kohta ei ole seaduses sätestatud vahekohtule lahendada andmise keeldu ega piirangut.

(2) Vahekohus ei lahenda muuhulgas alljärgnevaid vaidlusi:
1) nõuded notari, notari asendaja või notari töötajate vastu, mis tulenevad notari ametitegevusest;
2) Eestis asuva eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning eluruumi vabastamise vaidlus;
3) töölepingu lõpetamise vaidlus.

(3) Eeldatakse, et vahekohus lahendab vaidlusi eesti keeles. Poolte taotlusel ja eeldusel, et vahekohtunikud valitud keelt piisavalt valdavad, võib vahekohus lahendada vaidlusi muus keeles. Valitud keeles tuleb läbi viia kogu vahekohtu menetlus, kui poolte kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Vahekohtumenetluses vahekohtule esitatavad tõendid ei pea olema valitud keeles, kui pooled on sellega nõus ja eeldusel, et vahekohtunikud esitatud tõendil kasutatud keelt piisavalt valdavad.

(4) Vahekohus võib nõuda kirjalike tõendite esitamist koos tõlkega vahekohtu menetluse keelde.

§ 3 Kohaldatav õigus

(1) Vahekohus kohaldab Eesti õigust, kui pooled ei ole kohaldatavat õigust kokku leppinud ja kohaldatav õigus ei tulene ka seadusest. Seaduses sätestatud juhtudel ja poolte taotlusel võib vahekohus kohaldada välisriigi õigust.

(2) Vahekohus võib lahendada vaidluse õigluse põhimõttel, kui pooled on selles selgesõnaliselt kokku leppinud. Kokkuleppe võib sõlmida kuni vahekohtu otsuse tegemiseni. Vaidlust õigluse järgi lahendades ei või kõrvale kalduda Eesti õiguse imperatiivsetest sätetest.

§ 4 Organid

(1) Vahekohtumenetlusega seotud küsimustes juhib vahekohtu tööd kolmeliikmeline vahekohtu nõukogu. Nõukogu liikmeteks võivad olla notarid või muud vahekohtu tegevuse alal kompetentsed isikud. Nõukogu valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe ning esimehe asetäitja.

(2) Nõukogu liikme kandidaatide osas saab ettepanekuid teha iga Notarite Koja liige. Nõukogu liikmed nimetab ametisse Notarite Koja eestseisus. Nõukogu liikmed nimetatakse ametisse määramata ajaks. Nõukogu liige võib igal ajal tagasi astuda ning Notarite Koja eestseisus võib igal ajal nõukogu liikme tagasi kutsuda. Nõukogu liige võib kuuluda vahekohtu koosseisu.

(3) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ning koosolek protokollitakse. Nõukogu võib koosolekuid läbi viia elektrooniliste sidevahendite kaudu.

(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Nõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmisel, on lõplikud ning neid ei saa edasi kaevata.

(5) Nõukogu liikme tasu määrab Notarite Koja üldkoosolek. Tasu määratakse vahekohtu menetluste arvu põhiselt.

(6) Vahekohtunikuks võivad olla notarid, notari asendajad või muud lahendatava vaidluse alal vahekohtu nõukogu poolt sobivaks tunnistatud isikud. Notar või notari asendaja võib vahekohtunikuks olla ka juhul, kui menetletav vaidlus on seotud tema poolt tehtud tõestamistoiminguga.

(7) Vahekohtu ja vahekohtu nõukogu igapäevast tööd korraldab Notarite Koda.

II Osa
Vahekohtu menetluse algatamine

§ 5 Menetluse algatamise eeldused

(1) Vaidluse lahendamiseks vahekohtus peavad olema täidetud alljärgnevad eeldused:
1) vaidlevate poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe vaidluse lahendamiseks vahekohtus või
2) nõusolek vaidluse lahendamiseks vahekohtus on väljendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hageja poolt hagi esitamisega ning kostja poolt vastuses hagile, mis annab tunnistust poolte vabatahtlikust allumisest vahekohtu jurisdiktsioonile või
3) vaidlus kuulub vahekohtu kompetentsi tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest.

(2) Vahekohtu kokkuleppe tühisus või tühistamine ei muuda tühiseks vahekohtu otsust. Vahekohtu kokkuleppe kehtivuse küsimuse võib lahendada vahekohtu nõukogu menetluse algatamisel või vahekohtu koosseis menetluse kestel.

(3) Esialgse otsuse vaidluse allumise kohta vahekohtule teeb vahekohtu nõukogu.

§ 6 Menetlusosalised

(1) Menetlusosalised on hageja ja kostja. Hageja on isik, kes esitab hagi ja kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud.

(2) Vahekohus võib ühe poole taotlusel ja teise poole nõusolekul kaasata isiku menetlusse kolmanda isikuna, kui kolmas isik nõustub teda puudutavate õigussuhete allumisega vahekohtu jurisdiktsioonile.

§ 7 Hagi esitamine

(1) Vahekohus lahendab vaidlusi hagiavalduse alusel.

(2) Hagiavaldus esitatakse vahekohtule Notarite Koja kaudu paberkandjal või elektrooniliselt. Hagiavalduse esitamise ajaks loetakse hagiavalduse Notarite Kotta jõudmise päeva.

(3) Kui hageja esitab hagiavalduse ja sellele lisatud dokumendid paberkandjal, tuleb need esitada vastavalt protsessiosaliste arvule.

§ 8 Hagiavaldus

(1) Hagiavalduses märgitakse:
1) vahekohtu nimetus;
2) poolte nimed, isikukoodid (nende puudumisel sünniaeg) või registrikoodid, aadressid ja e-posti aadressid;
3) vahekohtu menetluse keel juhul, kui pooled ei soovi vahekohtu menetluse läbiviimist eesti keeles;
4) suulise menetluse puhul koht, kus pooled soovivad vahekohtu menetluse läbiviimist juhul, kui pooled ei soovi vahekohtu menetluse läbiviimist Notarite Koja asukohas;
5) nõude sisu ja hagi hind vastavalt käesoleva reglemendi § 14 lg-le 5;
6) asjaolud, millel nõue põhineb ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid, mida hageja esitab või kavatseb esitada;
7) kas hageja soovib hagi arutamist suulisel istungil;
8) poolte valitud vahekohtu koosseis või asjaolu, et vahekohus on moodustamata.

(2) Hagiavaldusele lisatakse:
1) tõendid selle kohta, et vaidluse lahendamine on vahekohtu pädevuses;
2) esindusõigust tõendav dokument;
3) nõuet põhjendavad tõendid;
4) tõend registreerimismaksu tasumise kohta.

§ 9 Toimingud pärast hagiavalduse saamist

(1) Pärast hagiavalduse saamist edastab Notarite Koda vahekohtu nõukogu liikmetele hagiavalduse koos lisadokumentidega ja kutsub 7 tööpäeva jooksul arvates hagiavalduse saamisest kokku vahekohtu nõukogu koosoleku.

(2) Nõukogu teeb otsuse hagi menetlusse võtmise, menetluse keele ja suulise menetluse puhul asukoha kohta või menetlusse võtmisest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul arvates hagiavalduse saabumisest Notarite Kotta.

(3) Kui vaidlus ei allu vahekohtule, tagastab nõukogu hagiavalduse koos lisatud dokumentidega hagejale.

(4) Hagi menetlusse võtmist takistava olulise puuduse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada, keeldub nõukogu hagi menetlusse võtmisest.

(5) Menetlusse võtmist takistava puuduse korral, mida on võimalik kõrvaldada, annab nõukogu hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse tähtajaks kõrvaldamata jätmisel keeldub nõukogu hagi menetlusse võtmisest.

(6) Nõukogu teatab pooltele hagi menetlusse võtmisest, menetluse keelest, suulise menetluse puhul asukohast ja vahekohtu koosseisust või menetlusse võtmata jätmisest 5 tööpäeva jooksul arvates vastava otsuse tegemisest.

(7) Hagi menetluse võtmisel saadab nõukogu hagiavalduse ühe eksemplari koos lisatud dokumentidega kostjale ning palub kostjal esitada vastus hagiavaldusele nõukogu poolt määratud tähtajaks.

§ 10 Teadete ja dokumentide kättetoimetatuks lugemine

(1) Teate või menetlusdokumendi võib menetlusosalisele kätte toimetada elektrooniliselt või tähitud kirjaga. Kui menetlusosalist esindab vahekohtu menetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist.

(2) Vahekohtule edastatud või vahekohtu poolt koostatud elektroonilised dokumendid toimetatakse menetlusosalistele kätte elektronposti teel, välja arvatud juhul, kui menetlusosalise elektronposti aadress ei ole vahekohtule teada või kui pool ei saa eeldatavasti elektroonilise dokumendi sisuga tutvuda või elektrooniline edastamine ei ole võimalik muul põhjusel.

(3) Dokument loetakse elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta elektrooniliselt kinnituse. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnitus peab olema saaja või tema esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud, välja arvatud juhul, kui pool on ise avaldanud vahekohtule oma elektronposti aadressi.

(4) Kui dokumenti ei saa menetlusosalisele edastada või kättetoimetatuks lugeda elektrooniliselt, toimetatakse dokument menetlusosalisele kätte tähitud kirjaga vahekohtule teadaoleval aadressil. Kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest ja dokumendi vahekohtule tagastamisest.

(5) Kui menetlusosalise või teadet vastu võtma õigustatud isiku aadress ei ole vahekohtule teada, loetakse teade kättetoimetatuks päevast, mil pool või teadet vastu võtma õigustatud isik oleks selle kätte saanud tavalise kättetoimetamise korral tähitud kirjaga või muul saabumist tõendaval viisil tema viimati teadaoleval aadressil.



§ 11 Kostja vastus hagiavaldusele

(1) Kostja esitab nõukogu poolt määratud tähtajaks vastuse hagiavaldusele. Vastus peab sisaldama:
1) kostja seisukohta vaidluse sisu kohta (vastuargumendid ja neid põhistavad tõendid);
2) kas kostja on nõus hageja poolt valitud vahekohtu menetluse läbiviimise keele ja suulise menetluse puhul kohaga;
3) kas kostja soovib hagi arutamist suulisel istungil;
4) kas kostja on nõus hageja ettepanekuga vahekohtu koosseisu valimise kohta ning kui kostja peab valima ühe vahekohtunikest, siis nimetatud vahekohtuniku nime;
5) kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vahekohtu kokkuleppe puudumise korral kostja seisukohta vaidluse vahekohtule allumise kohta.

(2) Vastuse saamisel saadab vahekohtu nõukogu vastuse ärakirja koos sellele lisatud dokumentidega hagejale.

(3) Vastuse esitamata jätmine või poolte lahkarvamused vahekohtu menetluse läbiviimise keele, koha või vormi suhtes ei takista vaidluse lahendamist vahekohtus. Erimeelsuste korral lahendab need valitud vahekohtu koosseis menetluse alguses.

(4) Poolte lahkarvamuste korral vahekohtu koosseisu osas määrab vahekohtu koosseisu nõukogu.

(5) Kui poolte vahel ei ole kehtivat vahekohtu kokkulepet ja kostja ei ole nõus vaidluse allumisega vahekohtule, lõpetab nõukogu vahekohtu menetluse.

§ 12 Vastuhagi

(1) Kostjal on õigus esitada vastuhagi vastavalt hagi esitamise nõuetele kuni asja sisulise arutamise lõpuni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni.

(2) Vahekohtu nõukogu võtab vastu otsuse vastuhagi menetlusse võtmise kohta või menetlusse võtmisest keeldumise kohta sarnaselt hagi menetlusse võtmise kohta sätestatule. Nõukogu võib keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest muuhulgas juhul kui põhi- ja vastuhagi üheaegne läbivaatamine pikendab oluliselt vaidluse lahendamise aega.

(3) Vastuhagi esitamisel tasutakse vahekohtu maks reglemendis ettenähtud korras.

§ 13 Hagi tagamise abinõude rakendamine

(1) Vahekohtu nõukogu võib kuni vaidlust lahendava vahekohtu moodustamiseni edastada kohtule poole avalduse hagi tagamiseks.

(2) Vahekohtu nõukogu taotleb kohtult hagi tagamise määruse tühistamist, kui nõukogu lõpetab menetluse enne vaidlust lahendavale vahekohtu koosseisule hagiavalduse üleandmist.

(3) Vaidlust lahendav vahekohus võib poole avalduse alusel teha otsuse hagi tagamiseks, mis toimetatakse kätte avalduse esitanud poolele. Hagi tagamise otsus täidetakse kohtu määruse alusel. Kohus teeb määruse poole avalduse alusel ja lubab hagi tagamise otsuse täitmist üksnes juhul, kui sama hagi tagamise abinõu ei ole juba kohtult taotletud.

(4) Vahekohtu menetluses võib rakendada kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõusid, välja arvatud isiklikku vabadust piiravaid hagi tagamise abinõusid.

(5) Vaidlust lahendav vahekohus võib nõuda hagi tagamist taotlenud poolelt seoses hagi tagamisega mõistliku tagatise andmist, mis tasutakse Notarite Koja arvelduskontole.

(6) Hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul arvates ajast, kui:
1) jõustub vahekohtu otsus, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega;
2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus.

§ 14 Vahekohtu maksed

(1) Vahekohtu maksed on registreerimismaks ja vahekohtu maks. Vahekohtu maksed kehtestab Notarite Koja üldkoosolek käesoleva reglemendi lisana ning need tasutakse Notarite Koja arveldusarvele.

(2) Registreerimismaksu tasub hageja hagi esitamisel. Juhul, kui vahekohtu nõukogu ei võta hagi menetlusse või lõpetab menetluse enne vahekohtu koosseisu kinnitamist, registreerimismaksu ei tagastata.

(3) Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist teeb nõukogu lähtudes käesolevale reglemendile lisatud juhendis ettenähtud määradest hagejale ettepaneku tasuda vahekohtu maks nõukogu poolt määratud tähtajaks. Kui menetlus lõpetatakse enne vahekohtu koosseisu kinnitamist nõukogu poolt, vahekohtu maks tagastatakse, kuid registreerimismaksu ei tagastata.

(4) Hagist loobumise korral pärast hagiavalduse üleandmist vahekohtu koosseisule, vahekohtu poolt poolte kompromissi kohta otsuse tegemisel või vahekohtu menetluse peatamisel ei tagastata tasutud vahekohtu maksu ega registreerimismaksu.

(5) Hagi hind on hageja poolt avaldatud vaidluse objektiks oleva asja või õiguse väärtus vahekohtule hagi esitamise ajal. Kui hageja poolt avaldatud asja või õiguse hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määrab nõukogu hagi hinna muude usaldusväärsete andmete, sh maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või statistika andmebaaside andmete alusel. Vaidluse objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi hagi hinna määramisel maha ei arvata.

(6) Mõjuval põhjusel võib nõukogu otsustada vahekohtu maksust loobumise või maksu vähendamise.

(7) Kui nõukogu on hageja taotlusel otsustanud esitada kohtule taotluse hagi tagamiseks, teeb nõukogu hagejale ettepaneku tasuda määratud vahekohtu maks enne taotluse esitamist kohtule. Maksu mittetasumisel seoses hageja poolt esitatud hagi tagamise taotlusega ei esita nõukogu hageja taotlust kohtule.

(8) Kui hageja ei tasu vahekohtu maksu nõukogu poolt määratud tähtajaks või teatab, et ta seda ei tee, lõpetab nõukogu vahekohtu menetluse.

(9) Kui hageja suurendab hagi hinda pärast asja üleandmist vaidlust lahendavale vahekohtu koosseisule, teeb nõukogu vahekohtu koosseisu esildisel hagejale ettepaneku tasuda täiendav vahekohtu maks. Kui hageja suurendab hagi hinda enne asja üleandmist vaidlust lahendavale vahekohtu koosseisule, teeb nõukogu hagejale ettepaneku tasuda täiendav vahekohtu maks.

(10) Varem tasutud ja täiendavalt tasutava vahekohtu maksu summa ei või ületada käesolevale reglemendile lisatud juhendis ettenähtud vahekohtu maksu ülemmäära vastavalt hagi hinnalt.

III Osa
Vahekohtu koosseis

§ 15 Vahekohtu koosseisu moodustamine

(1) Vaidlust lahendav vahekohtu koosseis moodustatakse ühel alljärgneval viisil:
1) pooled valivad ühe või kolm vahekohtunikku ning määravad vahekohtu eesistuja;
2) kumbki pool valib ühe vahekohtuniku, kes valivad ühiselt kolmanda vahekohtuniku, kes on vaidluse lahendamisel vahekohtu eesistujaks;
3) kumbki pool valib ühe vahekohtuniku ning pooled volitavad vahekohtu nõukogu määrama kolmanda vahekohtuniku, kes on vaidluse lahendamisel vahekohtu eesistujaks;
4) pooled volitavad vahekohtu nõukogu moodustama vahekohtu koosseisu. Nõukogu moodustab ühe- või kolmeliikmelise vahekohtu koosseisu.

(2) Nõukogul on õigus teha pooltele ettepanekuid vahekohtunike arvu ja koosseisu osas ning vajadusel nimetada või anda pooltele luba nimetatada viis vahekohtunikku.

(3) Kui hagiavalduse esitamisel ei ole vahekohtu koosseisu ega selle moodustamise viisi toodud, annab vahekohtu nõukogu pooltele täiendava tähtaja vahekohtu koosseisu moodustamise viisi esitamiseks. Kui pooled ei esita nimetatud tähtajaks vahekohtu koosseisu moodustamise viisi, moodustab vahekohtu koosseisu vahekohtu nõukogu, määrates vastavalt vajadusele kas poolte poolt määramata vahekohtuniku või kogu vaidlust lahendava vahekohtu koosseisu.

(4) Vahekohtu nõukogul on õigus keelduda vahekohtu koosseisu kinnitamisest poolte poolt ettenähtud viisil, kui see annab nõukogu hinnangul ühele poolele majandusliku või muu eelise, mis oluliselt kahjustab teist poolt või kui nõukogul on kahlusi vahekohtuniku kandidaadi erapooletuses. Sellel juhul teeb nõukogu pooltele ettepaneku moodustada vahekohtu koosseis uuesti.

(5) Vahekohtuniku võib määrata üksnes vahekohtuniku nõusolekul. Vahekohtuniku kandidaadi nõusoleku võivad esitada pooled koos hagiavaldusega. Juhul, kui pooled ei esita nõusolekut koos hagiavaldusega, küsib valitud vahekohtuniku kandidaadilt nõusolekut vahekohtu nõukogu. Vahekohtunik peab kinnitama oma nõusolekut ning erapooletust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(6) Vahekohtu nõukogu otsustab vahekohtuniku kinnitamise arvestades vahekohtuniku erapooletuse deklaratsiooni, isikuomadusi ja võimekust vaidlust lahendada pärast mõlema poole arvamuse saamist. Kui kostja tähtajaks vastust ei esita, otsustab nõukogu vahekohtu koosseisu hageja avalduste põhjal.

(7) Vahekohtunikuks kinnitamisega tekivad vahekohtunikul reglemendist tulenevad õigused ning kohustused ja õigus nõuda kohustuste täitmise eest tasu vastavalt reglemendile.

§ 16 Vahekohtuniku taandamise alused

(1) Vahekohtuniku võib taandada, kui on olemas asjaolu, mis tekitab põhjendatud kahtluse tema erapooletuses, sõltumatuses või kompetentsuses või kui tema puhul ei ole täidetud poolte vahel vahekohtu kokkuleppes kokkulepitud tingimused.

(2) Pool võib taotleda tema nimetatud vahekohtuniku taandamist, kui taandamise alus on saanud talle teatavaks pärast vahekohtuniku nimetamist.

§ 17 Vahekohtuniku kohustus teatada oma taandamise alusest

(1) Isik, kellele tehakse ettepanek olla vahekohtunikuks, teatab ettepaneku tegijale asjaoludest, mis võivad olla tema taandamise aluseks.

(2) Vahekohtunikukandidaat teatab vahekohtu nõukogule viivitamata kõik asjaolud, mis võivad tekitada kahtlust tema erapooletuses või sõltumatuses või olla muul põhjusel tema taandamise aluseks. Vahekohtunik on kohustatud pärast nimetamist kuni vahekohtumenetluse lõppemiseni pooltele ja vahekohtu nõukogule viivitamata avalikustama nimetatud asjaolud, kui ta ei ole seda varem teinud.

(3) Nõukogu teatab vahekohtuniku taandamise alustest pooltele ning annab tähtaja vahekohtuniku taandamise avalduse esitamiseks ja vahekohtuniku valimise kinnitamiseks vaatamata taandamise alusele. Kui pooled ei esita nimetatud tähtajaks taandamise avaldust ega kinnita vahekohtuniku valimist, määrab nõukogu uue vahekohtuniku taandatava vahekohtuniku asemele ning teatab sellest pooltele.

(4) Kui pooled soovivad valida isiku vahekohtunikuks vaatamata taandamise alusele, peab sellekohane soov olema väljendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis. Sellisel juhul võib nõukogu kinnitada isiku vahekohtunikuks vaatamata taandamise alustele.

§ 18 Vahekohtuniku taandamine pärast vaidluse üleandmist vahekohtule

(1) Kui poolel on kahtlusi vahekohtuniku erapooletuses, on tal kuni vahekohtu lahendi tegemiseni õigus esitada vahekohtu koosseisule põhistatud avaldus vahekohtuniku taandamiseks.

(2) Avalduse mitterahuldamisel vahekohtu poolt on poolel õigus esitada nõukogule kirjalik põhistatud avaldus vahekohtuniku taandamiseks hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates avalduse mitterahuldamisest. Vahekohtuniku taandamise otsustab nõukogu 5 tööpäeva jooksul arvates avalduse saamisest.

(3) Vaidlust lahendav vahekohtu koosseis võib kuni taandamisavalduse nõukogu poolt lahendamiseni menetluse peatada.

§ 19 Vahekohtuniku vabastamine

(1) Vahekohtunikul ei ole õigust iseseisvalt loobuda vahekohtuniku ülesannete täitmisest. Mõjuvate põhjuste olemasolul võib vahekohtunik esitada nõukogule taotluse enda vabastamiseks vahekohtuniku ülesannetest.

(2) Vahekohtu nõukogul on eelnevalt pooltega konsulteerides õigus vabastada vahekohtunik, kes ei täida nõutaval viisil oma kohustusi.

§ 20 Vahekohtuniku asendamine

(1) Taandatud, vabastatud või surnud vahekohtunik asendatakse uue vahekohtunikuga samas korras nagu oli valitud või määratud asendatav vahekohtunik.

(2) Pärast asendamist otsustab vahekohtu koosseis, milliseid vaidluse lahendamisel tehtud toiminguid tuleb teha uuesti.

(3) Kui vaidlust lahendas üks vahekohtunik, kes asendati, või kui asendati kõik vaidlust lahendanud vahekohtunikud, tuleb teha uuesti kõik vaidluse lahendamisel tehtud toimingud.

IV Osa
Vahekohtu menetlus

§ 21 Vaidluse lahendamise üleandmine vahekohtu koosseisule

Pärast kostjalt vastuse saamist või vastuse esitamise tähtaja möödumist, vahekohtu koosseisu kinnitamist ja vahekohtu maksu laekumist annab nõukogu hagiavalduse koos lisadokumentitega viivitamata üle vahekohtu koosseisule.

§ 22 Vahekohtu menetlus

(1) Vahekohus korraldab menetluse kirjalikult, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks pool soovib suulise menetluse läbiviimist. Vahekohtul on õigus teha otsus kirjalikus menetluses, kui vahekohus leiab, et vaidlus ei allu vahekohtule.

(2) Kui pool on esitanud dokumendi, teeb vahekohus selle teisele poolele viivitamata teatavaks ja saadab talle dokumendi ärakirja. Eksperdiarvamusest ja muudest kirjalikest tõenditest, mida vahekohus võib otsuse tegemisel arvestada, tuleb mõlemale poolele teatada ja saata neile ärakirjad. Vahekohtul on õigus enne otsuse tegemist nõuda pooltelt täiendavate dokumentide või tõendite esitamist, määrata tähtaeg nende esitamiseks ning tähtaegselt esitamata jätmise korral teha otsus nendega arvestamata.

(3) Kui vähemalt üks pooltest soovib asja arutamist suulisel istungil, määrab vahekohus asja arutamise aja ja koha ning teatab sellest pooltele vähemalt 10 tööpäeva enne istungit.

(4) Istungil otsustab istungi käigu üle vahekohtu eesistuja arvestades menetluse ja vaidluse lahendamise otstarbekust ja kiirust.

(5) Asja arutamine toimub kinnisel istungil. Asja arutamisel osaleb vahekohtu koosseis ja pooled või nende esindajad. Vahekohus võib lubada osaleda istungil protokollijal ja tehnilisel abipersonalil. Poole taotlusel võib vahekohus lubada osaleda istungil tõlgil või muul isikul. Käesolevas lõikes nimetatud istungil osalev isik peab kinnitama kirjalikult kohustust hoida tähtajatult konfidentsiaalsena kõik vahekohtumenetluse andmed.

(6) Poole taotlusel võib vahekohus arutada asja poole esindajata. Kui pool ei taotle asja arutamist poole esindajata ning esindajat istungile ei saada, lükkab vahekohus asja arutamise edasi. Kui pool ka järgmisele istungile oma esindajat ei saada, arutab vahekohus asja poole esindajata. Vahekohus võib asja arutamise edasi lükata ka muul põhjusel.

(7) Pooltel on õigus peale istungit esitada vahekohtule kirjalikult lõplikud seisukohad istungil toimunud arutelu raames vahekohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 23 Istungi protokoll

(1) Vahekohtu istungi kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse:
1) vahekohtu nimi ja koosseis;
2) istungi aeg ja koht;
3) poolte andmed;
4) poolte avaldused ja taotlused;
5) poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud vahekohtule esitatud kirjalikes dokumentides;
6) tunnistajate ütluste põhisisu, eksperdi suulised vastused, andmed vaatluse kohta;
7) istungi lühikirjeldus.

(2) Protokollile kirjutab alla asja arutanud vahekohtu eesistuja.

(3) Asja lahendamisel kirjalikus menetluses protokolli ei koostata.

§ 24 Vahekohtu poolt kohtu abi taotlemine

(1) Kui vahekohus ei ole pädev tõendamis- või muud kohtutoimingut tegema, võib vahekohus teha otsuse abi taotlemiseks kohtult või korralduse, millega lubab poolel taotleda abi kohtult.

(2) Vahekohus võib menetluse kuni kohtutoimingu tegemiseni peatada.

§ 25 Menetluse peatamine

Vahekohus võib korraldusega peatada menetluse:
1) kuni vahekohtu nõukogu poolt vahekohtuniku taandamisavalduse lahendamiseni;
2) kuni kohtutoimingu tegemiseni abi taotlemisel kohtult;
3) muul mõjuval põhjusel.

§ 26 Hagi läbivaatamata jätmine

(1) Vahekohus jätab hagi läbi vaatamata:
1) kui on alustatud kohtumenetlust samal alusel sama vaidluseseme suhtes;
2) vahekohtul puuduvad andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada;
3) vaidluse mitteallumisel vahekohtule;
4) muul seaduses või reglemendis ettenähtud alusel.

(2) Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole vahekohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti vahekohtusse.

§ 27 Menetluse lõpetamine

(1) Vahekohus lõpetab menetluse kui hageja loobub hagist. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise korral ei saa hageja uuesti pöörduda vahekohtusse hagiga sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle.

(2) Vahekohus lõpetab menetluse, kui:
1) hageja võtab hagi tagasi, välja arvatud juhul, kui kostja sellele vastu vaidleb ja vahekohus tunnustab kostja õiguslikku huvi vaidluse lõpliku lahendamise vastu;
2) pooled lepivad kokku menetluse lõpetamises;
3) pooled ei osale menetluses;
4) vahekohus on seisukohal, et menetlust on võimatu jätkata vahekohtu kokkuleppe lõppemise tõttu või muul põhjusel.

(3) Menetluse lõpetamisel lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud alustel loetakse, et hagi ei ole vahekohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle vahekohtusse.

§ 28 Vaidluse lahendamise tähtaeg

(1) Vahekohus lahendab vaidluse võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul arvates hagiavalduse koos lisadega vahekohtu koosseisule üleandmisest. Mõjuvatel põhjustel võib vahekohtu nõukogu vahekohtu koosseisu taotlusel tähtaega pikendada.

(2) Kui asjas on esitatud vastuhagi, siis algab vaidluse lahendamise tähtaeg uuesti vastuhagi ja sellele lisatud dokumentide vahekohtu koosseisule üleandmisest.

V Osa
Vahekohtu otsus

§ 29 Otsuse tegemine

(1) Vahekohtu menetlus lõpeb vahekohtu otsuse tegemisega. Vahekohus määrab otsuse tegemise aja ja teeb selle pooltele teatavaks.

(2) Otsus on tehtud, kui selle poolt hääletab vahekohtunike enamus. Hääletamisel vähemusse jäänud vahekohtuniku eriarvamus lisatakse vahekohtuniku soovil vahekohtu otsusele ja sellele kirjutab alla eriarvamusele jäänud vahekohtunik.

(3) Vahekohus teeb otsuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vahekohtunikud kirjutavad otsusele alla. Elektroonilises vormis otsusele antakse allkirjad digitaalselt. Kui otsuse teeb mitu vahekohtunikku, piisab enamuse allkirjadest, kui näidatakse allkirja puudumise põhjus.

(4) Vahekohtu otsuses tuleb märkida selle tegemise kuupäev ja vahekohtumenetluse koht, vaidluse sisu, otsuse põhjendus, otsus haginõude ja selle täitmise tähtaja kohta ning vahekohtu maksu ja poolte kulude jagamise kohta. Otsus vormistatakse asja arutamise keeles.

(5) Vahekohtu otsust tuleb põhjendada, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti või kui tegu on kompromissil põhineva otsusega.

(6) Vahekohus toimetab otsuse ärakirja pooltele kätte hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

(7) Otsust võib avalikustada ainult mõlema poole kirjalikul nõusolekul. Nõusolekud lisatakse asja toimikule.

§ 30 Kompromiss

(1) Vahekohus lõpetab menetluse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vahekohus vormistab poolte avalduse alusel kompromissi kokkulepitud sõnastuses vahekohtu otsusena, kui kompromissi sisu ei ole vastuolus Eesti õiguse imperatiivsete sätetega, avaliku korraga või heade kommetega. Otsusele kirjutavad alla ka pooled.

(2) Kokkulepitud sõnastuses tehtud vahekohtu otsus väljastatakse pooltele ja otsusest peab nähtuma, et tegu on vahekohtu otsusega. Sellisel vahekohtu otsusel on samasugune õigusjõud nagu vahekohtu tavalisel otsusel.

(3) Kui poole tahteavaldusele kehtib notariaalse vormi nõue, loetakse vorminõue vastavas sõnastuses vahekohtu otsuse tegemisel täidetuks ja notariaalne tõestamine asendatuks.

§ 31 Vaheotsus, osaotsus ja korraldus

(1) Kui vahekohtu menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on vahekohtul võimalik otsust teha, võib vahekohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vahekohus võib teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes.

(2) Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise või aegumise mittekohaldamise korral jätkab vahekohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui vahekohus tunnustab nõude põhjendamatust või kohaldab aegumist, teeb ta otsuse ja asja edasi ei menetle.

(3) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib vahekohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab vahekohus menetlust.

(4) Vahekohus võib teha osaotsuse, kui hagiavalduses toodud asjaolud seda võimaldavad.

(5) Menetlusküsimustes võib vahekohtunik, mitme vahekohtuniku korral vaidlust lahendava vahekohtu eesistuja, kui teda on selleks volitanud teised vahekohtunikud, teha korralduse.

§ 32 Otsuse parandamine ja täiendamine

(1) Vahekohus võib omal algatusel või poole avalduse alusel:
1) parandada vahekohtu otsuses esinevad arvutus-, kirja- ja muud sarnased vead;
2) teha täiendava otsuse nõude kohta, mis küll vahekohtumenetluses esitati, aga mida otsuses ei ole lahendatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teist tähtaega.

(3) Vahekohus teeb otsuse parandamise või täiendamise osas 30 päeva jooksul arvates poole avalduse saamisest.

(4) Vahekohus saadab otsuse täiendamise taotluse teadmiseks pooltele.

(5) Vahekohtu otsuse parandamisele ja täiendamisele kohaldatakse vahekohtu otsuse vormi ja sisu kohta sätestatut.

§ 33 Otsuse jõustumine, tunnustamine ja täitmine

(1) Vahekohtu otsus jõustub selle tegemise päeval. Vahekohtu otsusel on poolte suhtes samasugune toime nagu jõustunud kohtuotsusel.

(2) Vahekohtu otsus täidetakse viivitamatult pärast jõustumist. Juhul kui vahekohus on määranud teistsuguse täitmise tähtaja, tuleb see täita vahekohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

(3) Tähtajaks täitmata jäänud vahekohtu otsus täidetakse vastavalt seadusele ja rahvusvahelistele kokkulepetele.

(4) Vahekohtu otsust tunnustatakse ja täidetakse kohtu poolt tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata.

§ 34 Otsuse tühistamine

Vahekohtu otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Vahekohtu otsuse tühistamine toimub seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 35 Vahekohtu menetluse toimiku hoidmine

Pärast otsuse vormistamist antakse vahekohtu menetluse toimik koos vahekohtu otsusega hoiule Notarite Kojale.

§ 36 Reglemendi nõuete rikkumine

(1) Pool, kelle arvates on vahekohtu menetluses reglemendi ja/või seaduse nõudeid rikutud, peab oma arvamuse ja sellest tuleneva taotluse esitama viivitamatult vaidlust lahendavale vahekohtule ja vahekohtu nõukogule, vaidlust lahendava vahekohtu koosseisu puudumise puhul ainult vahekohtu nõukogule. Kui selline arvamus ja taotlus esitatakse pärast otsuse tegemist, siis vahekohtu nõukogu seda läbi ei vaata.

(2) Vahekohtu nõukogul on õigus nõuda vaidlust lahendavalt vahekohtu koosseisult selgitust reglemendi nõuete rikkumise kohta ning teha vaidlust lahendavale vahekohtu koosseisule kohustuslik ettekirjutus vahekohtu menetluse läbiviimiseks kooskõlas reglemendiga.

(3) Reglemendi rikkumise korral ei või pool rikkumisele tugineda, kui ta ei teata vahekohtule rikkumisest viivitamata pärast seda, kui ta on rikkumisest teada saanud või oleks pidanud teada saama.

§ 37 Vahekohtu kulud

(1) Vahekohtu kulud hüvitatakse ning vahekohtunikele makstakse honorari vastavalt käesolevale reglemendile lisatud juhendile.

(2) Hagi rahuldamisel hüvitatakse hagejale kostja arvel vahekohtu maksete või käesoleva reglemendi juhendis nimetatud deposiidi tasumisega seotud kulud täielikult, hagi osalisel rahuldamisel aga proportsionaalselt summale, mille kostja peab tasuma otsuse alusel. Mitterahalise nõude rahuldamisel osaliselt hüvitatakse hagejale vahekohtu maksed või käesoleva reglemendi juhendis nimetatud deposiidi tasumisega seotud kulud kostja arvel vahekohtu poolt määratud summas.

§ 38 Vahekohtu menetlusega seotud kulude jaotus

(1) Vahekohus mõistab poolte menetlusega seotud kulud välja vastavalt poolte kokkuleppele, selle puudumisel põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

(2) Poole nõue menetlusega seotud kulude väljamõistmiseks tuleb esitada vahekohtu poolt määratud ajaks. Nõude tähtaegselt esitamata jätmisel vahekohus menetluskulude jaotust ei otsusta.